„Mall Nukke kollaažid 2009–2024“
14.11.2024–04.01.2025, Haus Galerii
Haus Galeriis on avatud Mall Nukke 60ndale sünnipäevale pühendatud näitus, mis esitleb tema tuntud ja isikupärast kollaažiloomingut. Näitus kulgeb läbi kahe korruse, millest üks saal vaatab kollaažide minevikku, kus teosed pärinevad enam kui 10 aasta tagusest loomingust ning teine kirjeldab tänapäeva, esitledes juba sellel aastal valminud teoseid. Nukke, moodsa kunsti klassikuna, kes astus meie kunstiareenile kultuslike 1990ndate aastate algul on põnev ja sotsiaalselt tundlik nii siis kui ka hetkes.
Mall Nukke nimetab end kollaažikunstnikuks, kes vahel maalib. Kollaaž on tema suurim kirg, mille juurde on ta nüüd ringiga tagasi jõudnud, vanema ja targemana. Kuid sõltumata sellest, kas ta haarab parajasti pihku pintsli või käärid ja liimi, teeb ta kõige esimesed sammud pliiatsi abil. Kõik algab joonistamisest, asjade paiknemisest ja paigutamisest pinnale, kompositsioonist. Täpselt nii nagu muusikas toimib rütm. See on justkui nähtamatu niit, mis seob ühte nii pillirühmad ja soolopartiid kui ka tausta ja esiplaani. Mall Nukke kollaažitehnika või õigemini tehnikate kombinatsioon on kindlasti ainulaadne ja äratuntav just taolise rütmi tõttu, kuid mitte ainult.
…Ka Marilyn ise näib olevat jätnud ikoonilisuse selja taha – Mall Nukke kujutab teda kollaažitehnikas taaskord 2023. aastal, kuid sedapuhku enam mitte niivõrd superstaarina, kuivõrd lihast ja luust inimesena tema kodanikunime Norma all. Tema pilk ei ole enam võrgutav, ta ei kissita silmi, tema huuled on vaid vaevu paokil ning lõug pole väljakutsuvalt ette surutud. Samal aastal valminud noorpõlveportree Elizabeth II-st on niisama lihtne ja loomulik ning kannab kuninganna hellitusnime Lilibet. Transformatsioon on osaks saanud ka Marlene Dietrichile, kellest Mall Nukke on varem teinud nii mütoloogilise Veenuse kui ka koomilise Miki-Hiire, kuid kes aastal 2024 poseerib tema teosel ilma igasuguse atribuutikata, väärika ja iseteadliku saatusliku naisena. Jah, tema veel siiski võrgutab.
Teatavat formaalset iseseisvumist ja tõsimeelsust võib täheldada ka Lydia Koidula ja Anton Hansen Tammsaare puhul, kelle pead kleepis kunstnik kunagi otsa lõbusatele aktifotodele ümber dollarimärgi, kuid keda ta 2009. aastal kujutab sama stoiliselt, nagu mäletame neid krooniajast. Oot, kas ma ütlesin kroon? Miks on neil portreedel siis taustaks hoopis eurod? Semiootiliste sümbolite miksimise ja nihestamise oskus on Mall Nukke tööriistakastis sama vältimatu vahend nagu pliiats ja pintsel, käärid ja liim – julgen väita, et aja möödudes on see omandanud isegi suurema kaalu. Tema tehnika on muutunud ehk ühtlasemaks ja tasapinnalisemaks, kuid sisu jälle samavõrra sügavamaks ja rafineeritumaks.
Väga üldistatult võibki öelda, et kui varem prevaleerisid Mall Nukke kollaažides värvilised väikekodanlikud ideaalid, meedia- ja meelelahutusmaailm ning antiiksed mütoloogiad ja tänased arhetüübid, siis pisitasa on tema teemad muutunud metafüüsilisemaks ja sürreaalsemaks. Need ei karju enam näkku ega löö jalaga uksi lahti, vaid kutsuvad endaga vaikselt kaasa. Esiplaanile tikub peatumatu ja peatamatu aeg, mille taustal tiksuvad maailma loomine ja paaniline ringijooksmine. Mall Nukke võib luua veenva stseeni nii linnaromantikast ja -erootikast kui ka kõverate puujuurte vahelt avanevast jäneseurust, kuhu igaüks astub sisse juba oma isiklikul vastutusel.
Kollaažimaterjali kogub ja korjab kunstnik kõikjalt – ajalehed ja ajakirjad alates 1960ndatest, vanad telefoniraamatud ja teatmikud, aga ka Google’ist leitud, Photoshopis töödeldud ja väljaprinditud kujutised puhuks, kui vajalikku detaili kohe kuidagi kuskilt ei leia. Silmas tuleb pidada siiski autorikaitse reegleid ning mitte kunagi ei saa midagi kasutada üks ühele. Tundub libe tee? Aga seda see popkunst ju ongi – laenamine, tsiteerimine, kommenteerimine. Kas aga võime tänagi veel rääkida Mall Nukkest kui popkunstnikust? Pigemini on ta aastatega liikunud üha enam oma originaalse laadi suunas, mis ei allu kategoriseerimisele, nagu ei allu korralik aluskonstruktsioon liimipingele.
Triinu Soikmets, kunstiteadlane