„Ilmapiir“

02.11.–20.11.2021, Draakoni Galerii, Tallinn 

Näitusel naaseb Mall Nukke muuhulgas oma aastatetaguse loomingu juurde, et kasutada taaskord talle omast kollaažitehnikat ja põimida see õlimaaliga. Seda kõike autorile omases ühiskonnakriitilises irooniakastmes, mille eesmärk ei ole kuulutada ette peatselt saabuvat maailmalõppu, vaid lihtsalt konstateerida asjade ja olude käesolev seis.

Armastame silmitseda horisonti – see vabastab meeled ja laseb tunda end osakesena kõiksusest. Kaunis päikeseloojang suveõhtul mererannas on kogemus, mis aitab üle saada hilisemast talvisest kaamosest, kui silmapiiril sulavad ühte sombune hall taevas ja sinakasvalged lumeväljad. Aga mis saab sellest meeliköitvast, isegi romantilisest vaatest, kui (s)ilmapiiril terendab hoopis midagi sootuks tontlikku? Näituseteostel on kujutatud nägemus olukorrast, kuhu inimkond on jõudsalt oma loodust ümber kujundava käega tüürinud.

• „Silmapiir I“ ja „Silmapiir II“ ehk näituse kaks kõige suuremat maali mängivad mõttega, et vastavalt asukohale maastikul võib üks ja seesama vaade mõjuda väga erinevalt. Liiga madalal terendab silmapiir koos tulevikuga justkui kusagil eemal ja häguselt, mis tekitab ebakindlust, sest vaimusilm on looritatud. Ronides aga liiga kõrgele, sooviga kogeda transtsendentaalsust, tabab ootamatu meelehärm, sest betoonmaastiku taga polegi näha loodetud kaunist kokkupuutepunkti maa ja taeva vahel.
• „Pilvepiir II“ kujutab endast eelmiste maalide sümbioosi, kus saavad kokku kaks vastanduvat maailma – puhas, isegi neitsilik taevas ja agressioonist laastatud maad kattev inimvaip. Tehislik sõjajumal seisab keset oma hirmsat loometööd, inimjäänuste keskel, ja sirutab tiibu, valmistudes vallutama veel puutumata jäänud taevalaotust.
• „Allpool horisonti“ seeria on mõnes mõttes jätk maalile „Pilvepiir II“, ent selle vormiks on jupikesed maailma suurimate jõgede voolusängide kujust. Seeria kujutab inimjõgesid, mis voolavad üle terve maakera, aeg-ajalt üleujutisi põhjustades, et siis korraks koomale tõmmata. Läbi rüüstatud maastike kulgevates jõgedes hulbivad ahnus, ignorantsus, võimuiha ja ükskõiksus.